tumblr_ng8c5rLpt91qdmxg7o1_1280

Jaapani stiil

Tekst: Tatoveering.ee, avapilt: www.tumblr.com/search/HORIMONO

 

Jaapani stiil on populaarne kogu maailmas. Pildid on hästi värvirohked ja ilusad, üleminekud sujuvad. Domineerivad kindlad teemad, motiivid ja sümbolid. Sagedasti on kaetud suured pinnad või lausa enamik kehast (jaapani ülikond). Selles stiilis tattood peavad väga hästi ajale vastu.

Tätoveeritud mehed 20. sajandi keskpaiku. Pilt pärineb: japanese-tebori.blogspot.com

Tätoveeritud mehed 20. sajandi keskpaiku. Pilt pärineb: japanese-tebori.blogspot.com

 

Probleem

Jaapani tätoveerimiskultuur kui selline on olemuselt keeruline, paljutahuline, süstemaatiline ja reeglitekeskne. Kasutatakse hästi palju erinevaid termineid, millel on tähendusi või varjundeid, mida väljaspool olijal on raske mõista. Tätoveerimise protsess, tätoveeringu tüübid – kõik on kategoriseeritud ja hästi läbi mõtestatud.

Võib rääkida mitmest Jaapani stiilist: on olemas puhas, traditsiooniline/klassikaline kunst ja „läänestatud” Jaapani stiil mitmesuguste üleminekute, laenude ja mugandustega. Nende kahe ühisosa on sageli üsna piiratud. Kui „läänestatud” kunsti jaoks on oluline peamiselt jaapanlik esteetika, siis traditsiooniline kunst nõuab väga suurt pühendumist, siin on tähtis spirituaalsus ja isiklikkus. Kui esimese puhul on termin stiil asjakohane, siis teise puhul mitte – see on ikkagi kunst. Rangelt võttes peaks rääkima klassikalisest tätoveerimiskunstist ja nn Jaapani stiilist eraldi, kuid tänapäeva kontekstis see päris võimalik pole.

Traditsioone austav ja järgiv tätoveeringuskeene on tasapisi kadumas. Maad võtab see, mis on meilegi hästi tuttav – kiired lahendused, välise ilu ülemvõim jms. Kuna Jaapani kultuuri ja pärimust väga hästi ei tunta, puudub pildil enamasti sügavus (tattoo kui moeatribuut). Suurimaid tänapäeva Jaapani tätoveerimismeistreid Horiyoshi III on öelnud, et tõelise jaapani shisei (tätoveeringu) esteetika eeldab nii kunsti kui hingestatust.

Tomo Ikarashi töö. Pilt pärineb: www.form.ink.japanese-tattoo-artists

 

Juured

N-ö päris Jaapani tätoveerimiskunsti (klassikalist) nimetatakse irezumiks/horimonoks. Meedias on levinum esimene sõna, kuid see seostub yakuza (Jaapani maffia) tätoveeringutega, mistõttu parem on rääkida horimonost. Horimonot tehakse siiani käsitsi ja selle tulemus on alati ülikond. Käsitsi tätoveerimise kohta kasutatakse ka terminit tebori. Pilt tehakse tavaliselt puu- või metallpulgaga, millel on otsas nõelad. Endiselt leidub rohkelt inimesi, kelle jaoks on minevikuga silla loov tebori ainuõige tätoveerimistehnika.

Horimono nõuab palju nii meistrilt kui tätoveeritavalt. Tätoveerimisele eelneb kindlasti kokkusaamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma. Kui miski ei sobi, võib meister töö tagasi lükata. Kliendil on võimalus teha oma valikud, kuid lõplik sõnaõigus jääb alati meistrile.

Tätoveerimine ise on piinarikas, aega nõudev ja väga kallis. Pildi piirjooned tehakse enamasti vaba käega. Kui kontuur on valmis, hakatakse lisama värvi ja varju. Vahel kulub klassikalise ülikonna tegemiseks aastaid (viis aastat iga nädal tätoveerimist on tavaline).

Vana kooli tätoveerijate maailm on suletud ja traditsioone austav. Meistriks saada pole sugugi lihtne – tuleb aastaid õppida. Seejuures on õpipoisi-kohta hea meistri juures väga raske saada. Esialgu tätoveerib õpipoiss vaid oma enda nahka. Vahel lisatakse meistri nimele austav tiitel hori, mis märgib erilisi oskusi (nt Horiyoshi III, Horikitsune). Meister jätab pildi juurde ka oma märgi või nime – tavaliselt alaseljale kindlasse kohta. Väärib mainimist, et erinevalt läänest on Jaapani tätoveerijatel arstlik litsents. See tähendab, et nad hoiavad rangelt kinni hügieeninõuetest.

 

Maailmakuulus tätoveerija Horiyoshi III räägib horimonost: https://www.youtube.com/watch?v=oy6rdkBC13Y

Tebori. Pilt pärineb: mtsujapanesecultureclass.wordpress.com

Tebori. Pilt pärineb: mtsujapanesecultureclass.wordpress.com

 

Rikkus

Jaapani tätoveerimiskunsti arengulugu on hästi rikkalik ja pööreterohke. Näiteks põlisrahval ainudel olid oma tätoveeringud, mis on igas mõttes erilised (nende kultuuris kaunistati ainult naisi). Ka suhtumine tätoveerimisse on kulgenud ühest äärmusest teise. Väga pikka aega (erinevatel ajajärkudel) on tätoveerimist vaadeldud (raske) karistuse või häbimärgina. Kehapilte on seostatud kriminaalidega, eriti Jaapani maffia yakuzaga (see seos on sundinud maffiat tätoveerimisest loobuma). Samas on tätoveeringud olnud ka staatusesümbolid, mida rakendasid meeleldi kõrgema positsiooniga inimesed. Näiteks Yayoi kultuuris (u 300 eKr-300 pKr) olid tätoveeringud nii dekoratiivsed kui spirituaalsed. Tänapäevalgi on jaapanlaste seas hästi teada fakt, et kunagi (edo ajastul) olid tätoveeringud populaarsed tuletõrjujate seas.

Jaapani väärtussüsteemis on tähtis mehelikkus. Kui inimene peab ülikonna tegemisele vastu, siis on see tõestus vaprusest, sihikindlusest ja pühendumisest. Siit tuleneb ka põhjus, miks on tätoveeringuid hinnanud yakuza ja muud kanged mehed. Väärib märkimist, et tätoveeringud pole avalikuks näitamiseks.

Oluline on teadvustada, et Jaapani tätoveerimiskunst on tohutult mõjutanud lääne tätoveerimist. Oli aeg, kus lääne tegijatel polnud jaapanlastele suurt midagi vastu panna. Lääne kroonijuveelid – Sailor Jerry ja Don Ed Hardy olid sügavalt jaapani tätoveerimiskunstist inspireeritud.

 

Yakuza tattoost: https://www.youtube.com/watch?v=BXBpd0KT7y4

ja

https://www.youtube.com/watch?v=4m91y_gTlb4&t=261s

Väikesem töö tebori tehnikas. Pilt pärineb: mtsujapanesecultureclass.wordpress.com

Pilt tebori tehnikas. Pilt pärineb: mtsujapanesecultureclass.wordpress.com

 

Ajalugu

Tätoveerimise ajalugu Jaapanis ulatub väga kaugesse aega – mõnede arvates isegi paleoliitikumi (10000 aastat eKr). Jaapani tätoveerimiskunsti arengu seisukohalt on määrav Edo ajastu (1603-1868). Sel ajal ilmus Hiina lindprii-lugude raamat „Suikoden” (tõlkes veepiir), mis oli illustreeritud suurejoonelises puulõike-tehnikas. Gravüüridel kujutati mässulisi ja vapraid mehi heroilistes stseenides, kehad dekoreeritud müütiliste olendite ja religioossete motiividega. Teos osutus väga populaarseks ja tekkis suur nõudlus gravüüridest inspireeritud tätoveeringute järele. Paljud puugraveerijad hakkasid tegema ka kehapilte. Kujunes välja tätoveerimiskunst nii nagu seda tänagi tunneme.

Meiji ajajärgul (1868-1912) ei olnud tätoveeringud Jaapanis heas kirjas. Et jätta läänele soodne mulje, keelustati kehakunst sootumaks. Töötada sai vaid põranda all. Samas ei keelanud seadus (teatud kohtades) võõramaalaste kaunistamist. Kuna Jaapani meistrite tase oli väga kõrge, olid meremehed ja teised võõrsilt tulnud tätoveerimisest väga huvitatud. Ka kuninglike perekondade liikmed ja muud tähtsad tegelased reisisid Jaapanisse, et end seal tätoveerida lasta. Väline huvi aitaski sel vanal kunstil elus püsida.

Pärast II MS-i kehakunst legaliseeriti, kuid veel praegugi vaadatakse Jaapanis avalikus ruumis tattoodele viltu. Tätoveeritud inimestele võidakse rakendada mitmesuguseid häirivaid piiranguid (nt teatud asutuste külastamisel/teenuste kasutamisel). Ka tätoveerijate arv ei ole suur, samas on nende oskused esmaklassilised.

Pilt aastast 1882. Võõrmaalast tätoveeritakse Nagasakis. Pilt pärineb: www.japantimes.co.

Pilt aastast 1882. Võõrmaalast tätoveeritakse Nagasakis. Pilt pärineb: www.japantimes.co

 

Motiivid

Jaapani tätoveerimiskunstis kasutatakse kindlaid motiive ja sümboleid (wabori). Nende tähendus on universaalne selles mõttes, et pilt peab olema ühtviisi mõistetav ükskõik millises maailma otsas. Nii pildil tervikuna kui igal pildiosal on kindel mõte ja tähendus. Jaapani tätoveerimismeistri eesmärk ei ole niivõrd luua „oma kunsti” (läänelikus mõttes), kui rakendada seda „mis on olemas” perfektselt, pannes selle elama. Pilt peab kehale sobituma harmooniliselt. Seepärast on meistri jaoks oluline kliendi kehaga enne otsuste langetamist tutvuda.

Mõned levinumad motiivid:

Draakon. Positiivse taustaga, teeb inimkonnale head. Tugevus ja tarkus. Vesi (mitte tuli nagu Euroopas).

Koi-kala. Tugevus, julgus, sihikindlus, eesmärgile orienteeritus.

Fööniks. taassünd ja triumf, enese uuendamine. Tähendus on kõikides kultuurides enam-vähem sama.

Tiiger. Püha loom. Tugevus ja julgus, pikaealisus. Hoiab eemal halba. Seotud tuule-elemendiga.

Lõvi/Fu-koer. Kaitse, julgus, tugevus, kangelaslikkus. Hoiab eemal halba.

Madu. Kaitse haiguste, õnnetuste ja halva õnne vastu. Uuenemine, tervenemine, tervis.

Kolp. Positiivne tähendus. Eluring, muutus.

Lilled (lootos, grüsanteem, roos, orhidee jt). Väga erinevad tähendused.

Oni/Oni mask. Vaimude maailmas deemonid, kes karistavad halbu. Mõned Onid on head kaitsjad.

Yokai. Vaim või deemon, millel on väga erinevad avaldumisvormid ja tähendused.

Vesi/lained. Nii nagu laine, tõuseb ja langeb elu.

 

Jaapani ülikonna kohta: https://youtu.be/4DCsBLg0V8E

Horikashi töö. Pilt pärineb: Horikashi 彫樫/traditional japanese tattoo /in Gifu japan (Facebook)

 

Eesti

Eestis on Jaapani stiil viimastel aastatel üsna populaarne. Paljud artistid on Jaapani stiili vähem või rohkem praktiseerinud. Mõned peavad seda koguni üheks oma lemmikstiiliks, kuid ükski tätoveerija pole sellele spetsialiseerunud. Teatud määral pärsib selle stiili populaarsust eestlaste orienteeritus väikestele tätoveeringutele.

 

 

Meeldis? Jaga ka teistega