Kuuma suvepäeva lõbus seltskond otsustas minna bowlingut mängima, et veeta aega ja nautida siseruumides mõnusat jahedust. Oli see juba märk sellest, et päev tõotab tulla meeldejääv.

Kogu seltskond oli erineva kogemustasemega, alates algajatest kuni mõne kogenud bowlingumängijani. Me leidsime endale sobivad bowlingupallid, leppisime kokku reeglites ja asusime rada valima. Minu enda jaoks oli see alles teine kord bowlingut mängida, seega olin veidi närviline, kuid samas põnevil.

Esimene viskekatse oli minu kord. Ma võtsin raskustüki, astusin paar sammu, hingasin sügavalt sisse ja lasin pallil lennata. Kahjuks, pall läks otse keskmise kahe pinna vahele ja ma tabasin ainult mõnda üksikut pinki. Kõik naersid, kaasa arvatud mina ise. Olin otsustanud mitte lasta esimesel ebaõnnestumisel end heidutada.

Järgnevatel visetel hakkasin parandama oma tehnikat, proovides leida sobivat viskenurka ja kiirust. Mõne viskega hakkasid asjad paranema. Ma tabasin rohkem pinne ja tundsin end kindlamalt. Selle ajaga oli seltskonnas tekkinud tõeline võistlusmoment ja kõik püüdsid üksteist üle trumbata.

Kui mängu lõpuni jõudsime, olin suutnud paar korda tabada isegi kõik 10 pinna. Olin rahul oma edusammudega ja eelkõige selle poolest, et olin veetnud toreda päeva sõpradega. Meie bowlinguõhtu oli täis naeru, konkurentsi ja mälestusi.

Sellest päevast alates olen bowlingut mänginud veel mitu korda ja iga kord olen õppinud midagi uut. Bowling on osutunud suurepäraseks võimaluseks veeta aega sõpradega ja proovida midagi uut. Ja ehkki ma pole veel professionaalne mängija, olen kindel, et iga mäng on võimalus õppida ja naudinguks.