download

Kas tätoveering on tähenduslik?

Tekst: Tatoveering.ee, avafoto: dailymail.co.uk

 

See, mis muudab inimese suureks, on tema võime luua tähendusi. Tähendustamine on kultuuri tuum.

 

Tätoveerimine on üks huvitavamaid kultuurilisi fenomene. Seda kunsti on praktiseeritud tuhandete aastate vältel enamikus maailma piirkondades. Tätoveeringud ei ole lihtsalt pildid, vaid olulised tähenduste loomise, ühiskonna sidustamise ja struktureerimise tööriistad. Tähendused on küll erinenud ajati ja kultuuriti, kuid need on olnud alati olemas. Nüüd näib olevat asi muutunud, sest pildi ilu on hakanud domineerima selle tähenduse üle. Üha enam kohtab väidet, et tätoveeringul puudub tähendus üldse. Kas see on nii?

 

Selleks, et tuua selgust küsimusse, kuidas mõistetakse tätoveeringute tähendust, viidi mõned aastad tagasi läbi ankeetküsitlus. Küsitlusele vastas 318 inimest, kellest 67% on mehed ja 33% naised. Vastanutest on 73,6% vanuses 18-30, 13,8% 30-40, 9,4% alla 18 ja 4% üle 40. Alla 18-aastaste suhteliselt suur osakaal on üllatav, sest üldiselt alaealisi ei tätoveerita.

 

Vastanutest 31,1% omab üht, 30,2% üle kolme ja 21,3% kahte tätoveeringut. See kinnitab, et sageli järgneb esimesele tätoveeringule teine. Tätoveeringu idee on lähtunud 71,4% juhtudel inimesest endast, ülejäänud juhtudel on aga olnud määrav väline mõju, enamasti on tulemus sündinud koostöös tätoveerijaga. Niisiis tuleb arvestada, et tätoveerijal on väga suur roll, nii pildi valikul kui ka tähenduste selgitamisel.

 

Kas on tähendus

Kui vastanutest 83,8% ütleb, et tätoveeringu(te)l on tähendus, siis 9,7% seda ei näe. Mõned vastanuist, kellel on mitu tätoveeringut, on pidanud oluliseks lisada, et tähendust kannab osa pilte. Esineb ka järgmisi kommentaare: “kohati on, kohati ka seetõttu, et näeb ilus välja”, “niivõrd kuivõrd”, “sellest saab tuletada ja seostada paljuga”, “kahjuks ise ei tea”, “üks on veits “diibim”.

 

Neid, kelle nahal on pilt pelgalt ilu pärast, on päris palju, kuid vähem, kui võinuks eeldada. Tavaliselt on sellised pildid juhuleiud internetist või kataloogist.

 

Kas on tähtis, et teised mõistaksid

Vastanuist 56,3% usub, et nende pildil või piltidel on tähendusi rohkem kui üks. On isikuid, kelle jaoks pilt kannab nii üldist kui ka isiklikku tähendust. Vastanuist arvab 57%, et tätoveeringu tähendus on arusaadav neile ja lähedastele, 37,2%, et ainult endale, 12,6%, et paljudele ja 3,4%, et kõikidele. Viimasest järeldub ilmselt, et üldarusaadavaid pilte pole palju. Seejuures ei pea 80,1% isegi oluliseks, et teised mõistaksid nende tätoveeringu(te) tähendust, 18,3% arvab, et see on oluline vahel. Neid, kes arvavad, et teised peaksid tähendust mõistma, on 1%. Küsimus oli ka selle kohta, mida võiksid inimesed pilti esmakordselt nähes tähele panna. Vastanuist 44,8% arvab, et see on ilu, 36,1% peab olulisemaks originaalset ideed ja 12% tähtsustab tähenduse olulisust. Mitmed peavad vajalikuks rõhutada, et neid ei huvita, mida arvatakse. Siit nähtub, et tätoveering usutakse olevat väga isiklik asi, mida mõistavad ennekõike lähedased. Enamik ei tunnista tätoveeringut teadliku või eesmärgistatud kommunikatsiooni vahendina. Mõnikord on küll hea, kui tähendusest aru saadakse, kuid üldiselt ei ole see tähtis. Pidagem silmas, et siin avaldub arvamus, kuidas asjad on. See ei pruugi peegeldada, kuidas need tegelikult on.

 

Mida võiks esmalt tähele panna

Vastanuist ütleb 90,3%, et keegi on küsinud tätoveeringu(te) tähenduse kohta, 81,5% aga nendib, et on küsitud midagi, mis pole seotud tähendusega. Võib arvata, et kõikide mõeldavate tähendusega mitteseostuvate küsimuste arv ületab oluliselt neid, mis võiksid seostuda ainult tähendusega. Kuna tähendus ikkagi pakub inimestele teatavat huvi, ei saa tätoveeringut vaadelda pelgalt pildina, see kannab mingit väärtust, ideed või lugu.

 

Oluline on selgitada ka, kas tätoveeritud ise vaatlevad kehapilte teisiti. 59,5% tunnistab, et mõtleb teiste tätoveeringuid nähes nende võimaliku tähenduse üle. 37,2% ütleb, et ei mõtle sellele. Siin avaldub huvitav vastuolu: oma piltide tähenduse üle mõtlemist teistelt inimestelt nii väga ei oodata, kuid suhestudes ise väliste tätoveeringutega, mõeldakse selle üle küll. Ka siit võiks järelduda, et tegelikult on tähenduse temaatika olulisem, kui seda tahetakse tunnistada.

 

Küsitletutel oli võimalus oma tätoveeringu tähendusest rääkida. Üldistusi on raske teha, aga tundub, et enamasti on tähendus seotud eluga, murrangute ja etappidega elus, perekonna ja lähedastega ja hobidega, eriti muusikaga. Paljudel juhtudel on tätoveering kaitsemärk. Osa inimesi peab tähendust liiga isiklikuks, et jagada seda teiste inimestega. Üks vastanutest kommenteerib: “oluline oli kena pilt. Mingi umbmäärane tähendus ei mängi minu jaoks rolli, inimesed muutuvad, arusaamad muutuvad, tätoveering jääb lihtsalt meenutama mingit ajajärku.” See on aus ja teravapilguline seisukoht, mis peegeldab vastaja filosoofilist vaadet maailmale. Tätoveering on siin kui märk ajas või ajast. Teine vastanu kirjeldab oma pildi tähendust: “tähemärk ja sümbol mis on ka minu nö “teise poole” peal (mehega samad).” Sel juhul on tegu topelttähendusega: pilt ühendab kahte inimest. Seda, et mees ja naine või ka näiteks lähedased sõbrad tätoveerivad sama pildi või jagavad pildi omavahel n-ö pooleks, tuleb ette üsna sageli, kui otsustada artistide tööde järgi.

 

Kas on tähtis, et teised mõistaksid

Vastanuist 44,1% ütlevad, et keegi on saanud nende tätoveeringu(te) tähendusest aru hoopis teisiti kui nad ise. Üks vastanutest: “Keegi ei ole mulle enda tõlgendust öelnud, vaid on alati küsinud”. Paraku ei ole teada, kui palju inimesed märkide ja motiivide klassikalisi tähendusi üldse tunnevad. Teine asi on see, et ilmselt ei orienteeruta kuigi hästi tätoveerimisstiilides, mis tähendab, et tähendusi puudutavad arusaamad on paratamatult ähmased ja raskesti tabatavad, mõnikord kättesaadavad vaid kitsale inimgrupile. Ilmselt seepärast ei surugi väline vaatleja oma arvamust peale, vaid küsib, millega tegu. Võib olla ka nii, et tätoveeritu ise on mingi klassikalise motiivi tähendust valesti mõistnud. Aga isegi niisugusel juhul ei kaasne sellega tõenäoliselt soovimatuid tagajärgi.

 

89,8% vastanutest ei ole end tundnud häirituna, kui pildi tähendusest on saadud aru teisiti, häirinud on see 6,3%. Huvitavamaid kommentaare selle punkti all:

  • Ma ei ütle õiget tähendust ega selle tätoveeringu lugu kellegile. See on enesestmõistetav, et inimesed näevad asju läbi oma silmade.
  • Mind isiklikult häirib, kui lastakse omale pilt, mille tähendust ei teata. Nt oldschool pääsukesed olid meremeestel, kes läbisid 5000, 10000, 15000 jne meremiili. Praegu “ehivad” need iga kolmandat hipsterit. Faking uurige vähemalt natuke.”
  • Ei, kui nad oma tõlgendust peale ei suru või tegelikku tähendust hukka ei mõista.
  • Hea huumor meeldib mulle alati.” 

 

Teine kommentaar erineb ülejäänutest, millega tahetakse anda edasi mõtet, et on küll üks konkreetne tähendus, kuid ka kõik ülejäänud on omal kombel õiged. Võiks öelda, et selline seisukoht kannab endas postmodernset elementi. Teine kommentaar esindab seevastu tõsikindlat teadmist, mis tugineb sügavamale huvile ja uurimisele. Seega on inimesi, kelle jaoks vähemalt teatud juhtudel on pildi tähendus fikseeritud – kui teised sellest hooletult mööda vaatavad, tekib tõrge või arusaamatus.

 

Väike kokkuvõte. Tätoveeringud ei ole tähendust täielikult minetanud, kuid sellesse suhtutakse pigem ükskõikselt, sest stiile ja pilte on tohutult palju, välja põhjalikult tundvaid isikuid aga vähe, liiatigi on igal inimesel õigus oma arvamusele. Seetõttu on levinud seisukoht, et pildil võibki olla mitu tähendust, mis mõnikord sõltuvad olukorrast. Niisiis läbivad tätoveeringu tähendusvälja kaks märksõna: vabadus ja ähmasus. Ilmselt ei ole tähendus miski, mille üle pikemalt pead murtakse – see on friikide pärusmaa. Tätoveering ei paku pidepunkti, see ei aita inimest “lugeda”, jõuda talle lähemale. Paljudel juhtudel peab pilt esmalt demonstreerima kandja head maitset, ilutunnet, julgust jms. Tätoveering kannab küll mingit sõnumit, kuid mitte sisulises, tähenduslikus mõttes. Seega ei ole ta kommunikatsiooni tööriist, nagu vanasti, vaid ikkagi pigem moeatribuut, lihtsalt mõnevõrra tähenduslikum kui päikeseprillid või meik.

 

Meeldis? Jaga ka teistega