HinnapiltJPG

Millest sõltub tätoveeringu hind?

Sedapuhku räägime teemal, mille kohta tätoveerimishuvilised alatasa küsimusi esitatavad – see on tattoo hinna kujunemine. Vaatleme lähemalt, millised tegurid määravad pildi hinna, aga ka seda, miks tätoveerijad ei rakenda hinnakirja.

 

Tätoveeringu hinna teema on äärmiselt komplitseeritud. Ühest küljest on tätoveerimissalongid teenindusasutused ja lähtuvad samasugusest ärilisest printsiibist nagu restoranid, juuksurisalongid, moeateljeed jm. Teisest küljest on aga tätoveerimisstuudio kunstiasutus. Kui toidu, soengu ja moodsa mantli väärtust on üsna kerge rahasse ümber hinnata, siis kunstiga on keerulisem, sest see lähtub emotsioonide maailmast. Pole kahtlust – ka hea toit tipptasemel kokalt, kena kelmikas soeng ja kaunilõikeline hästiistuv mantel loovad palju meeldivaid emotsioone, kuid kunstiga võrreldes on need siiski mitmes mõttes teisejärgulised või madalama väärtusega. Eelnimetatutest erinevalt toetub kunst üksnes ja ainult vaimsetele või kultuurilistele emotsioonidele, mis teadupärast on hindamatud. Nii sünnibki vastuolu – hindamatule tuleb omistada mingi hind.

Lõvi Edylt

Salong ja artist

1.

Tätoveerimissalonge on mitmesuguseid – mitte iga salong ei osuta nahakaunistamisteenust kõrgeimal mõeldaval tasemel. Teisiti öeldes: enamik nahapiltidest ei ole kaugeltki puhas kunst, artisti ainulaadse vaimuilma ja üliosava käe erakordne tulem. Ja tegelikult ei peagi olema, sest on ju tätoveerimiskunst üks iselaadi kunst – originaalse loomingu kõrval mängivad olulist rolli ka sellised tegurid nagu tehniline suutlikkus, traditsioonid, stiilidest lähtuvad piirangud, muidugi ka kliendi soovid jms. Igal juhul on selge, et artistil ja artistil on vahe. Siit koorubki esimene hinda määrav tegur: kogenud, omanäolise käekirjaga, osava ja nimeka artisti töö maksab ilmselgelt rohkem kui algaja või nimeta artisti oma. Võimalus kanda nahal tipptätoveerija kunsti võib olla väga suur au. Seega peaks artisti nimi olema parima tulemuse ja kvaliteedi garantiiks, ent mitte alati… Soomes Down Under Tattoo salongis töötav andekas Eesti tätoveerija Victor Emeliyanenko nendib, et leidub tätoveerijaid, kes on maailmakuulsad ja seetõttu väga kallid, kuid tegelikult töötavad keskpäraselt. „Tätoveerijat tuleks otsida eelkõige tehtud tööde järgi ja temaga isiklikult suhelda,” soovitab ta. Olgu siinkohal veel öeldud, et on ka artiste, kes on saavutanud väga hea taseme, kuid töötavad konkurentidest odavamalt. Põhjuseid võib olla erinevaid.

Kiri Victorilt

2.

Väga heas asukohas paiknev salong on ilmselt mõnevõrra kõrgema hinnatasemega – mugavus maksab, midagi pole teha. Eestis leidub ka tätoveerijaid, kes teevad tööd korteris jm. See on küll tegijale mugav ja hoiab kulud all, mistõttu peaks ka teenuse hind odavam olema, kuid klient säilitagu siinkohal siiski kaine mõistus – anonüümses korteris tätoveerimisega võib kaasneda terviserisk. Kui keegi on loonud ametliku salongi, on ta võtnud endale kohustuse täita hügieeninõudeid jm. „Kõik sõltub siiski inimestest, kes salongis töötavad. Salong on muidugi parem kui korter, kuid klient peab alati olema ettevaatlik ja tähelepanelik,” ütleb Victor.

Kaili Aavik tegemas ettevalmistusi tööks

3.

Eesti ühe kogenuima tätoveerija, Viljandi Underground Voltage Tattoo meistri Edy Remarque´i sõnul võib ette tulla sedagi, et kodus tätoveerijad hindavad oma tööd kallimalt kui salongid. „Viimasel ajal kurdavad inimesed, et kodustöötajad suisa röövivad,” nendib ta ning toob näite tätoveeringust, mis stuudios maksaks 100 eurot, kuid mille eest kodus tätoveerijad võtavad 200-250 eurot. „Mind see kohutab. Oleme näinud 20 aastat vaeva ja nüüd tuleb mingi kogemuseta soolapuhuja, kes laseb kõik põhja. Olen pidanud selliste tegijate pilte suhteliselt palju korrigeerima. Vahel head tulemust ei saa, sest soolapuhuja töö on niivõrd kehv.” tõdeb mees.

Edy peab tähtsaks staaži ja oskusi, mida võimalusel kogututakse ka laiast maailmast nimekatelt meistritelt – ikka selleks, et areneda ja tõsta tätoveerimise kvaliteeti. „Kahjuks arvavad paljud, et Youtube´ist piisab, et artistiks hakata…,” lisab ta. Arengule raha teenimise eelistamine on ilmselt ka probleemide üheks põhjuseks.

Edy Remarque aktsioonis

Kavand ja ettevalmistus

Kui salong on välja valitud, tuleb hakata tegema kavandit. Enamikus Eesti salongides arvestatakse kavandi maksumus lõpphinna sisse, kuid mõnes kohas tuleb selle eest eraldi tasuda. Näiteks Piradoses algavad kavandi hinnad 50 eurost. Hinda mõjutab pildi detailsus ja maht. Victor ütleb, et kavandi tegemine võib võtta minuteid, kuid suuremate piltide korral ka paar tundi kuni mitu päeva. Seega on tegemist arvestatava lisakoormusega. Kavandi eest tasu võtmine on mõistetav ka põhjusel, et tööd tehakse, kuid võib juhtuda, et klient tätoveerima ei tulegi. „Leidub palju kliente, kelle puhul märgid viitavad ebakindlusele. Selline klient võib lasta kümme kavandit joonistada, kuid lõpuks ütleb, et peab veel mõtlema ja kaob,” selgitab Kaili Aavik Mamas Pride Tattoost.

Tikkimistöö algab ettevalmistusega (kavandiga tegelemine, pindade desinfitseerimine, tööriistade ettevalmistamine jms). Kaili ütleb, et pole vahet, kui suur on tätoveering – töö ettevalmistamiseks kulub igal juhul vähemalt tund. See on ka põhjuseks, miks tema ja enamik teisi tätoveerijaid ei taha teha väga väikeseid asju – ei tasu lihtsalt ära. Peaaegu kõikidel headel tätoveerijatel on määratud miinimumhind, millest väiksema summa korral masinat välja ei võeta. Enamasti on see 40-50 eurot.

Victori kavandid

Tüki- ja tunnihind

Tätoveerija, kes teeb väikeseid ja lihtsaid pilte, küsib nende eest tõenäoliselt nn tükihinda. See tähendab, et pildi hindamisel lähtutakse selle pinna suurusest – võrdlusaluseks on seejuures tikutoos ja sigaretikarp.

Suuremate ja keerulisemate tööde eest võetakse enamasti tunnihinda – heas salongis algab see tavaliselt umbes 30 eurost, aga võib olla ka palju kallim. Kogenud tätoveerija on võimeline hindama, kui palju ta tunni jooksul teha suudab. „Ma tean oma tempot ja oskan päris täpselt öelda, kaua läheb aega ning mis tuleb hinnaks. Kui on olemas konkreetne pilt, saan tavaliselt kohe lõpphinna öelda. Peopesa suuruse pinna löömine võtab aega ligikaudu kaks tundi,” ütleb Edy ja täpsustab, et lähtub oma, üsna suurest käest. Tunnihinna kasutamist selgitab meister asjaoluga, et inimesed sageli ei tea, kuidas pilt arenema hakkab – tihti ilmneb see näiteks varrukate (sleeve) puhul.

Võib tekkida küsimus, kas tunnihinnaga ei kaasne mittevajalikud viivitused jms. Tõenäoliselt seda ohtu ei ole, sest heade tätoveerijate ukse taga on pikk järjekord ning aja kulutamiseks pole põhjust. Victor arvab, et tunnihind on kliendi seisukohalt isegi kasulikum, sest vahel võib juhtuda, et pilt saab plaanitust kaks korda kiiremini valmis.

Full sleeve Edylt

Kliendi osa

Töö pikkus ja hind sõltub ka kliendist. „Ühele inimesele, kellel on hea nahk, teeb lihtsama pildi kolme tunniga, teisele, kellel on halb nahk ja kes tätoveeringu eest ei hoolitse, võib samalaadse töö korral kuluda üheksa tundi. Väga raske on inimestele sellise erinevuse põhjuseid selgeks teha,” tõdeb Kaili. „Hoolitsemise” all peab ta silmas seda, et kui pilt on valminud, tuleb teatud aja jooksul täita kõiki juhiseid, mis tätoveerija annab. Nende eiramine võib värske tattoo kvaliteeti halvendada, mis tähendab, et pilti tuleb tavapärasest enam parandada jne (lisakulu!).

Mida eelnevast järeldada? Täpse hinna määramine eeldab ideaaltingimusi. Sageli neid aga ei esine, mistõttu tekibki keerulisemate tööde puhul vajadus määrata umbkaudne hind. „Kuna iga töö iseloom on erinev, on mul kergem selgitada hinna kujunemise tegureid kliendile näost-näkku siis, kui ta tuleb konsultatsioonile,” ütleb Kaili veel.

Siit järeldub, et pole mõtet saata artistidele kirju stiilis Tahan 5X4 tähte, palju maksab? Victor rõhutab, et mida sisukam kiri, seda lihtsam. Eeskujulikus kirjas peaks tema arvates sisalduma:

Paar sõna inimese enda kohta.

Kirjeldus, millist pilti saada soovitakse (kui on olemas referents, võib selle manusesse lisada, kuid piisab ka viitest artisti portfoolios nähtud tattoole, mille stiil meeldib.

Täpsustused pildi suuruse, asukoha, ligikaudse eelarve ja aja, millal on võimalik tätoveerijat külastada, kohta.

Kaili Aavik tätoveerimas

Suur on kallis

Mida suurem ja keerulisem on pilt, seda enam nõuab see aega. Enamasti tehakse kõige mastaapsemad pildid seljale. Detailirohkete suurte seljapiltide (backpiece) tegemiseks võib kuluda isegi üle 60 tunni. Käepind on seljapinnast küll väikesem, kuid tätoveerimise seisukohalt problemaatilisem. Täispikkuses varrukale (full sleeve) kulub vahel rohkemgi aega kui seljapildile. 11 aastat tagasi tegi Kaili kelti stiilis värvilise varruka, mis nõudis 33 tundi pühendumist!

Kui arvestada tunnihinnaks 40 eurot ja korrutada see 60ga, saame suure seljapildi hinnaks 2400 eurot. Nii suurt summat on Eestis vähesed nõus välja käima. See on ka üheks põhjuseks, miks tätoveerijad mastaapsete tööde korral võtavad päevaraha. See tähendab, et töötatakse nii kaua kui võimalik, ent tasu arvestatakse mingis kindlas, kokkulepitud summas – näiteks must-valge pildi korral 150, värvilise pildi korral 200 eurot vms. „Kui teed heale püsikliendile keerulise töö alla omahinna, siis on see ikkagi kasulik, sest viib tätoveerijat edasi. Mina moneymakereid ei tee üldse,” tõdeb Kaili.

Suur pilt on küll kallis, kuid ei pea jääma unistuseks. „Kui inimene tahab suurt ja ilusat pilti, siis oleks ehk targem jaotada see osadeks, vastavalt sellele, kui palju on kuus võimalik tattoole kulutada. Minu soovitus: tee või pool aastat, aga rahulikult ja õigesti – siis saad, mis tahad,” annab nõu Raimond Kukuškin ArtoRich Studiost Rakveres.

Kaili tehtud jalapildid

Muud faktorid

Millega peab veel arvestama? Victor toonitab stiili tähtsust. „Lihtsama tribali korral teed jooned, värvid seest ära ja järgmine… Aga näiteks vana kooli või jaapani sleeve´ide puhul tuleb juba arvestada varjude ja realistlikkusega. Mingit kohta saan teha kaks tundi, aga võin teha ka 3-4 tundi, rõhudes detailidele. Kõik sõltub kliendi soovist,” selgitab ta.

Osad tätoveerijad hindavad värvilist pilti kallimalt kui must-valget, samas on ka neid, kes värvidel rahalises mõttes vahet ei tee. Igal juhul tuleb arvestada, et kui pilt on väga värvikirev, nõuab töö lõpetamine rohkem aega ja see väljendub paratamatult hinnas.

Vana tätoveeringu katmine (cover-up) on enamasti kallim kui nullist tegemine. „Siledale ja puhtale nahale saab teha ilusa tattoo, ent kui all on sinine räme plätakas, tuleb see katta hästi tihedalt. Kui aga pind on armistunud, ei võta nahk vahel tinti sisse – siis tuleb mitu korda teha,” selgitab Kaili kattetätoveeringu eripära.

Tasub ehk mainida ka seda, et väikesed tätoveeringud tehakse tavaliselt ühe korraga valmis (seejuures võib esineda vajadus hiljem korrigeerida). Suuremaid pilte tätoveeritakse sessioonide kaupa. Maksta tuleb enamasti pärast iga sessiooni.

Cover up Kaililt

Kallis või odav?

Ühest küljest ei pruugi ülikallis tattoo võrduda parima teenuse-tulemusega, teisest küljest võib kindel olla, et väga odava tätoveeringuga kaasneb peaaegu alati mingi puudujääk. „Tattoo ei saa ega peagi kõigile kättesaadav olema. Inimene peab põhjalikult järele mõtlema, mida ta tahab. Kui keegi tuleb konsultatsiooni ja küsib, mida saab 35 euro eest, siis ma ütlen, et ära tee midagi! Kunagi ei ole õige valida odavuse järgi,” sedastab Kaili. Edy on sama meelt. „Inimesed võiks julgemalt artistide poole pöörduda, mitte otsida odavaimat varianti, mis kokkuvõttes läheb väga kalliks maksma. Kui kardad, ära tee ja kui juba teed, ära karda,” kõlab tema sõnum. Ka Victor paneb inimestele südamele, et hinnapakkumise asemel otsitaks head meistrit, huvitavat stiili jms.

Kõrge hinna kartuse tõttu ei ole põhjust eelistada professionaalsele tätoveerijale nurgatätoveerijat. Pigem tasuks koguda veel pisut raha või oodata head juhust – näiteks võib ette tulla, et sünnipäevakuul või jõulude ajal rakendatakse mõnes salongis soodushindu. Tasub teadvustada ka seda, et paljud artistid on valmis hinna osas vastu tulema, kui klient jätab neile võimalikult vabad käed autorikunstiks vms. Odavama hinnaga töötavad tavaliselt ka salongide õpipoisid või noored artistid. Nad on omandanud meistrilt õiged töövõtted, kuid ei ole endale veel nime teha jõudnud. Enamik tätoveerijaid rakendab erihinda ka püsiklientidele.

Nii lihtne ongi

Kokkuvõttes määravad tattoo hinna järgmised tegurid:

Kus tätoveeritakse (salong – asukoht, ruumid jms)

Kes tätoveerib (artist – kogemus, kvaliteet ja kiirus)

Kui suur on pilt

Kuhu pilt tuleb

Kui keeruline on pilt (detailirikkus, sügavus, tase ja stiil)

Kui palju värve kasutatakse

Milline on kliendi nahk ja kuidas ta tattoo eest hoolitseb

 

Ära lase rahakotil dikteerida, milline tuleb Sinu tattoo!

 

Meeldis? Jaga ka teistega