Luix töötamas

Saame tuttavaks Luixiga

Süvenesin ühel päeval Kristjan Luiga ehk Luixi kunsti. Ehkki Eesti tätoveerijate seltskond on ütlemata värvikas, on Luix silmatorkav isegi selles koosluses.

Luixi ei saa kaugeltki “harju keskmiseks” tätoveeerijaks pidada. Esiteks tegeleb ta kunstiga väga laial skaalal: kujundab kodulehti, disainib bännereid, teeb digimaale jpm. Seejuures on mees edukas ja võitnud mitmeid auhindu, kaasa arvatud Kuldmuna. Tattood on tema jaoks rohkem hobi, ta ei tee neid igapäevaselt. Pole lihtsalt aega…  See ei tähenda kaugeltki, et Luix on keskpärane tätoveerija. Vastupidi – ja siit koorub teine põhjus, miks ta eristub. Luixil on oma fantaasiamaailm. Ja see on esindatud ka tema tattoodes. Luixi kunstimaailm on võimas, külluslik, täis väänlevaid vorme ja lahedaid kolle. Need kõik, ja ka tavapärasemad pildid, on nahale kantud väga osava käega. Luixi kunst tekitab huvi. Selle huvi saaduseks on alljärgnev intervjuu.

 

 

Saame tuttavaks! Ehk räägid pisut endast? Kust tuled? Millised hobid Sul on?

Olen pärit väiksest Võru linnast. Tallinnasse tulin aastal 1999 ja elan siiani siin. Enne laste sündi oli mul hobisid päris palju. Aastatel 1999-2006 olin laulja death metalit viljelevas bändis Surrogoat. Lisaks meeldib mulle jalgpalli mängida. Meeldib lastega tegeleda, aga ka töid võib hobiks pidada, sest järjepanu tuleb igasuguseid huvitavaid projekte, mida suure rõõmuga teen.

 

Miks Sa muusika tegemisest loobusid? Asi ammendus või polnud enam laste pärast aega?

Tegelikult olid teised põhjused. Proove tegime Võrus ja kõik mehed tulid pühapäeviti erinevatest Eesti paikadest kokku. Ilmselt vajus asi ära pärast seda, kui kidramees soome tööle läks. Aga me pole maha matnud plaani ükskord uuesti teha.

 

Sinu käe alt tuleb väga erinevaid kunstilisi töid. Kes Sa siis õigupoolest oled? Kuidas end defineerid?

Jah, hetkel võib öelda, et olen pigem graafiline disainer, kuna see töö tundub huvitav ja toob ka rohkem sisse.  Kuigi tattoosid teen vähem kui vanasti, teen siiani ka neid huviga. Uurin uusi suundi tattoo-maailmas jne. Püüan erinevaid töid tasakaalus hoida, kuigi see on raske, sest igal alal asjad pidevalt muutuvad. Võtab kaua aega, et end toimuvaga kursis hoida ja konkurentsis püsida.

 

Kuidas leidsid enda jaoks tätoveerimiskunsti? Kas Sul endal ka tattoosid on?

Tätoveerimise avastasin aastal 1997. Siis ehitas vend mulle mikromootorist, pastakast ja kidrakeelest tattoomasina. Eks sellega sai proovitud sõprade ja ka enda peal. Millalgi sai vaikselt juba päris masinaid ja vahendeid ostetud ning nii ta läks. Endal on ka, jah, päris palju tattoosid, enamik on poolikuks jäänud. Viimati käisin nõela all vist viis aastat tagasi.

 

Miks Sa enda tattood pooleli oled jätnud?

Kogu aeg kiire, pole mahti endale kavandeid joonistada. Aga küll võtan ette millalgi.

 

Sul on ainulaadne ja selgelt äratuntav kunstnikukäekiri – see ilmneb ka tattoodes. Ehk kirjeldad oma sõnadega, mis stiil see on, kust oled saanud mõjutusi, mida meeldib kõige rohkem teha?

Väga raske on öelda, kust see stiil on tulnud.  Üks pilt, mis oli omal ajal kõvaks eeskujuks, on Dan Seagrave’i maal Morbid Angeli albumi “Altars of Madness” kaanel. Eks sealt hakkasin oma stiili tasapisi edasi arendama. Joonistamist pole ma koolis päevagi õppinud. Põhjus, miks oskan veidi joonistada,  võib olla ka geenides – minu ema on olnud kunstiõpetaja.
Kõige rohkem meeldib mulle hariliku pliiatsiga igasuguseid kolle joonistada. Üritan hästi kurjasid teha, aga tavaliselt kukuvad nad ikka pigem sõbralikud välja:)

 

Tattoode tegemine – mis see Sinu jaoks üleüldse on? Töö, kunst, teraapia? Mis sunnib tattoosid tegema?

Pigem on see vast ikka kunst. Kui tätoveerimine oleks rutiinne töö, siis ma seda ei teeks. Eks vahel on vaja teha ka igavaid pilte, aga see on ka omamoodi arendav.

 

Mis teeb kunstnikust hea tattookunstniku?

Eks seal on sadu komponente, mis kõik peavad toimima. Kindlasti peaks olema hea suhtleja, sest inimesel on alati palju küsimusi, kui ta näiteks esimest korda tattood tegema tuleb. Kindlasti peaks oskama peast joonistada, sest kogu aeg ainult teiste pilte tehes läheb see töö rutiiniks kätte.

 

Kes Su juures tavaliselt käivad? Mehed või naised? Vanad või noored? Mis neid ühendab?

Käib igasuguseid inimesi, enamik on sõbrad ja tuttavad. Mul käib asi alati kokkuleppel, inimesi otse tänavalt ma vastu ei võta. Kuna alati on käsil suuri graafilise disaini projekte, siis pean tattoo-aegu hoolega planeerima.

 

Kataloogipilte Sa vist eriti teinud pole? Seega pole ilmselt vale väita, et enamik töödest on ülimalt ainulaadsed?

Ütleme nii, et pooleks vast. Tavaliselt otsib inimene netist välja, mida ta umbkaudu soovib. Siis ma joonistan pildi ümber selliseks nagu vaja. Või siis, jah, joonistan täitsa nullist, et oleks ainulaadne.

 

Kas tehtud piltidest on mõni Sulle endale eriti südamelähedane või sümpaatne? Kas vahel on ka mõni asi ebaõnnestunud?

Meeldiks teha rohkem suuri seljapilte, aga neid on kahjuks vähe. Üks seljapilt ongi lemmik, kahjuks on see veel pooleli. Loodan, et ühel päeval saab valmis. Ebaõnnestumine on tavaliselt seotud paranemisega, kui värv tuleb koorikuga maha või tekib põletik jne. Aga need kohad saab hiljem ära parandada.  Õnneks tuleb selliseid juhtumeid ette harva. Inimesed on teadlikumad sellest, mida võib paranemise ajal teha ja mida mitte.

 

Oled loendanud ka, palju kokku tattoosid teinud oled?

Ausalt öeldes pole. Ja see ei omagi tähtsust.

 

Kuidas hindad Eesti tattoo-maastikku tänasel päeval? On konkurents kõrge?

Peab ütlema, et väga palju noori tegijaid on juurde tulnud küll. Ma ise konkurentsi väga ei karda, kuna enamasti ikkagi töötan teisel alal. Aga usun, et need, kes on minu juures käinud, jäävad edaspidigi käima. Seega ei karda ma, et tattoode tegemine mu tööst täielikult ära kaoks.

 

Kus Sa tattoosid teed? Põhja puiesteel?

Jah, kogu töövärk seal. Kui lapsed kaelas ripuvad, ei saa kodus rahulikult teha : )

 

Lõpetuseks – lugejat huvitab, millist hinnapoliitikat tavaliselt rakendad?

Rakendan tunnihinnatasu, nii ei saa ma ise petta. Muidu ütled mingi hinna ja läheb mitu tundi kauem – siis oled miinuses. Tunnihind toimib kenasti. Kavandi tegemise hind on kokkuleppe tulemus ja oleneb töö raskusastmest.

 

 

Näiteid Luixi töödest:

 

 

 

 

 

 

 

 

Meeldis? Jaga ka teistega